Tänapäeval ei kujuta me ette maailma ilma Internetita. Internet on juba mõne aastakümne olnud kättesaadav arvutite vahendusel. Kuid nüüdseks on see meile igapäevaselt veelgi otsemas mõttes kättesaadav – võime oma käes hoida nutitelefoni, mis avab meile ligipääsu ülemaailmsesse teadmiste võrku. Laiemat kasutust leiab Interneti peale üles ehitatud World Wide Web ehk maakeeli lühidalt Veeb. Ülimalt populaarsed Interneti-teenused nagu Google otsing, YouTube ja Facebook on sellele üles ehitatud. Kuid milline oli Internet enne Veebi tulekut ehk aastat 1991? ITSPEA selle nädala lugemise lõpus püstitatud ülesande raames toon välja kaks veebieelset nähtust – ühe, mis on tänaseni alles, ning teise, mida enam ei eksisteeri.

E-post

Üks nähtus, mis ulatub veebi loomisest varasemasse aega – isegi aastakümneid varasemasse aega, on e-post / e-kirjad. Esimene e-kirja näide pärineb aastast 1965 – MIT arvutite peal jooksvast programmist “MAILBOX”. Tolle süsteemiga sai saata kirju sama arvuti erinevate kasutajate vahel. Erinevate arvutite vahel saadeti esimene sõnum aastal 1969 ARPANETi võrgus. Aastal 1971 leiutas ja arendas meile tuttava elektronposti süsteemi Ray Tomlinson. Tegu oli ARPANETi võrgustatud e-posti süsteemiga. Tomlinson võttis kasutusele ka “@” märgi, mis eraldab meiliaadressis kasutajanime ja arvuti nime. Arvuti nime asemel on tänapäeval kasutusel üldiselt domeeninimi.

E-post kandus edasi Internetti ning on tänapäevani laias kasutuses. Lisandunud on küll hulganisti teisi viise kirjade ja sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks nagu suhtluskeskkonnad Facebook Messenger, WhatsApp, Slack, Microsoft Teams ja Fleep, kuid e-post ei näita kadumise märke.

Allikas: https://phrasee.co/a-brief-history-of-email/

Kommertskasutuse keeld

Teine nähtus, mis leidis aset enne veebi tulekut, on Interneti kommertskasutuse keeld. See pärineb ajast, mil päris igaüks ei saanud selle ülemaailmse võrguga liituda. Internet oli algselt – enam-vähem 1970. ja 1980. aastatel – valitsus(t)e poolt rahastatud, akadeemilise suunitlusega mittetulunduslik projekt. Nii nagu paljud sellesugused, ei olnud ka see projekt mõeldud kommertslike edastuste jaoks. Kommertskasutuse lubamise osas oldi ettevaatlikud. Kuid lõpuks, aastal 1991 kaotati Interneti ärilise kasutuse piirang. National Science Foundation (NSF) muutis oma asjassepuutuvat eeskirja. Nelja aasta pärast andis NSF nende valduses oleva Interneti taristu erasektorile üle. Seeläbi kiirenes Interneti kasv ja kasutus plahvatuslikult. Ma leian, et äriliste eesmärkide saavutamise võimalus muutis Interneti paljude ettevõtjate (ja ka kasutajate) silmis märksa atraktiivsemaks.

Tänapäeval on kommertskasutus internetimaailmas tavaline nähtus. On palju suuri ettevõtteid, kes põhiliselt ainult Interneti vahendusel oma teenuseid pakuvad. Me ilmselt ei kujuta ette maailma, kus selliste ettevõtete tegevus oleks keelatud. Kommertskasutuse keeld suri ligi kahekümne viie aasta eest välja.

Allikad: https://www.quora.com/When-and-why-was-it-illegal-to-use-the-Internet-for-commercial-purposes/answer/James-Bryce-Clark https://www.computerhistory.org/timeline/networking-the-web/#169ebbe2ad45559efbc6eb35720e3427