Käes on ITSPEA eelviimane nädalateema pealkirjaga “Andmeturve: tehnoloogia, koolitus ja reeglid” Andmeturve on tänases Interneti-keskses ühiskonnas olulisel kohal. Ei saa jääda lootma kaasinimeste headusele, sest võrgus on palju pahalasi. Pahalaste motivatsioonid võivad olla erinevad, mõni näiteks tahab saavutada rahalist kasu või kuulsust, teine tegutseb põhiliselt “lõbu pärast”. Sõltumata motivaatorist, on karmimatel juhtudel siiski tegu seaduserikkumistega. Seekordseks blogiülesandeks on analüüsida ühte suurematest IT-turvariskidest.
- May 7, 2020...more
ITSPEA #13: Teistmoodi IT
May 1, 2020...moreSeekordne ITSPEA lugemine paneb mõtlema nende peale, kelle jaoks arvuti kasutamine ei ole üldsegi nii lihtne kui tavalise arvutikasutaja (näiteks minu) jaoks. Kõne all on mitmesuguste puuetega inimesed. Nende kuulmispuuetega inimeste olukord, kellel nägemisega tõsisemaid raskusi pole, on üldiselt lihtsam kui pimedatel. Sellise tähelepaneku toob õppejõud välja ka viidatud wiki artiklis. Nõustun, et arvuti kasutamise jaoks on nähtav info kuuldavast olulisem. Seekord on blogipostituse kirjutamisülesandeks valida enda jaoks välja kõige uudsem tugilahendus ja kirjeldada seda (siinsamas) ajaveebis.
ITSPEA #12: Kasutatavus veebis
Apr 23, 2020...moreKaheteistkümnes ITSPEA lugemine on inimese ja arvuti vahelise suhtluse teemaline, käsitledes ergonoomikat, kasutatavust ja kasutuskogemust. Juttu on nii inimese kui ka arvuti iseärasustest, kuidas toodud osapooled end teisele arusaadavaks teevad, ning mis on sellealase efektiivsuse saavutamise eeldused. Seekordne kirjutamisülesanne on tuua välja üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.
ITSPEA #11: Arendus- ja ärimudelid
Apr 17, 2020...moreJärjekorras üheteistkümnes ITSPEA lugemine on tarkvara arendus- ja ärimudelite teemal. Douglas Crockford on oma raamatus “Javascript: The Good Parts” kirjutanud, et arvutiprogrammid on kõige keerulisemad asjad, mida inimene on loonud ja küllap see on tõsi. Sestap ei saa vähegi keerukamate ja mahukamate tarkvaraprojektide tegemisse lihtsalt “sisse sukelduda”. Arendus vajab mingisugust mudelit ehk arendusmudelit. Ajamahukad tarkvaraprojektid võivad osutuda finantsiliselt kulukateks. Seetõttu on vaja arendusmudeli kõrvale ärimudelit. Seekordse ajaveebi kirjutise raames analüüsin üht arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.
ITSPEA #10: Kuidas saada häkkeriks?
Apr 9, 2020...moreKätte on jõudnud ITSPEA aine kümnes nädal. Seekord on muuhulgas juttu häkkeritest ja häkkerikultuurist. Nädala wikiartikkel kasutab ühe allikana Eric S. Raymondi (ESR) kirjutist “How To Become A Hacker”. Seekordne kirjutamisülesanne on just selle teksti arvustamine. Olen seda varasemalt juba mõned korrad lugenud. Mul on rõõm see taaskord ette võtta, seekord siis kriitilisema pilguga.
ITSPEA #9: Kaks omapärast IT-juhti
Apr 2, 2020...moreKäesoleva nädala ITSPEA lugemine käsitleb IT juhtimise ja riskihalduse erinevaid aspekte. Artikkel toob välja erinevad juhirollid, mida kehtivad ka IT-juhtimise juures. Nendeks on lühidalt juht (leader), teavitaja/suhtleja (communicator), treener/õpetaja (mentor), mentor/õpetaja (mentor), arengumootor (change agent) ning ülemus (power broker). Järgnevas toon välja kaks IT juhti, kellest üks kehastas ning teine kehastab toodud juhirollidest viimast kahte. Kuna “Uuri & kirjuta” sektsioonis on seatud ülesandeks kirjutada just tuntud IT-juhtidest, siis olen otsustanud lihtsamat teed ja valida kaks võib-olla et kõige tuntumat IT juhti.
ITSPEA #8: IT proff Eesti kontekstis
Mar 26, 2020...moreSeekordne ITSPEA lugemine on professionaalsuse ning IT proffide teemal. Käesolevas postituses kirjutan lehe lõpus toodud ülesande raames lühikese kokkuvõtliku iseloomustuse IT profi kohta Eestis, nii nagu mina seda näen.
ITSPEA #7: Vabade litsentside vahel valimine
Mar 19, 2020...moreTarkvarale seatakse litsents, et kaitsta selle autori(te) huve. Tasulise tarkvara ehk ärivara puhul on litsents enamasti võimalikult piirav. Lõppkasutaja ei tohi muuhulgas tootekoopiat teistele jagada, rentida ning teostada programmifailide peal reverse engineering-ut. Suletud lähtekoodiga vabavara ja ka jaosvara puhul on kasutajal õigusi juba rohkem, tarkvara jagamine on lubatud ja võib-olla isegi soovitatav. Kõige rohkem vabadusi on aga avavara puhul, mille alla kuulub avatud lähtekoodiga tarkvara. Ent ka sellist tarkvara kaitstakse litsentsidega, niiöelda vabade litsentsidega. Vaba litsents kaitseb kasutaja ja arendaja vabadusi, paljudel juhtudel ka tarkvara jätkusuutlikkust. Üks faktor, mis selgelt eristab vabasid litsentse, on edasikandumisklausel ehk copyleft — kas ja millistel tingimustel peab mingist tarkvaraprogrammist tuletatud uus tarkvara kandma esialgsega sama litsentsi. Seekordse ITSPEA lugemise lõpus toodud ülesande raames analüüsin, kuidas mõjutab vabade litsentside edasikandumisklausel litsentsivalikut.
ITSPEA #6: Reform autoriõigustele
Mar 11, 2020...moreSeekordne ITSPEA lugemine käsitleb intellektuaalomandit. Välja on toodud intellektuaalomandi eripärad võrreldes materiaalse omandiga. Samuti on kirjutatud põhilistest WIPO (ehk Rahvusvahelise Intellektuaalomandi Organisatsiooni) mudeli komponentidest, millega on võimalik intellektuaalomandit kaitsta. Seekordseks ülesandeks on hinnata Rootsi Piraadipartei 2012. aasta raamatus The Case For Copyright Reform (täpsemalt 2. peatükis) välja pakutud autoriõiguste reformi lahendusi.
ITSPEA #5: Tükike netiketist
Mar 5, 2020...moreVõib öelda, et Internet on ülemaailmne võrkude võrk. See on sillaks inimeste vahel, kes võivad paikneda erisugustes paikades. Inimesed võivad olla vägagi erinevad — nendel võib olla erinev kultuuriline taust, erinevad teadmised ja oskused ning vastandlikud isiksused ja iseloomud. Et oleks võimalik sellise kirju seltskonna jätkusuutlik võrgus koos eksisteerimine, on välja kujunenud niiöelda netikett ehk Interneti etikett. ITSPEA selle nädala lugemises toodud ülesande raames kirjutan enda kogemustest Virginia Shea netiketi 10 käsu seast neljandaga, milleks on: “Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust”.