Eesti keeles võib kohata “wiki” asemel ka kirjapilti “viki”. ÕS 2018 kohaselt on sõna “viki” tähenduseks “paljude autorite kestvast koostööst sündiv kollektiivne veebisait”. Vaieldamatult suurim ja populaarseim selline veebisait on paljudes keeltes koostatav Wikipedia (eesti keeles Vikipeedia), kuid tegu on ühega paljudest. Wikipedia ja muude taoliste wikide puhul on tegemist ühe kaasaegse vastega tavapärastele teatmeteostele. ITSPEA selle nädala lugemise lõpus toodud ülesande raames analüüsin kõne all oleva uue meedia komponendi (wikide) mõju oma valdkonnale (teatmeteosed).

Nagu ülaltoodud definitsioonist nähtub, on vikidega seotud palju autoreid. Suuremate vikide puhul (nagu Wikipedia) on neid palju rohkem kui mistahes tavapärase teatmeteose korral. See tähendab, et kui kusagil peaks mingi viga sees olema, siis ikka on keegi, kes selle üsna pea avastab ja ära parandab. Ja kui peaks esile kerkima mõni uus teema, millest kirjutada — näiteks toimub oluline sündmus, muusikaartist avaldab uue albumi või kuulutatakse välja uus film, siis luuakse sellel teemal üsna varsti vastavasisuline Wikipedia artikkel. Samuti hoitakse olemasolevaid artikleid pidevalt kaasaegsetena. Tavapäraste teatmeteoste korral on eelmainitu saavutamine pea võimatu.

Kuna enamike wikide puhul ei ole ees konkreetset mahupiirangut, siis ei pea jääma käsitlemata vähempopulaarsed või mitte nii olulised teemad. Nii võib wikidest (sealhulgas paljudest Fandom-i, endise nimega Wikia, poolt majutatutest) leida palju infot, mis kunagi ei jõuaks tavapärastesse teatmeteostesse. Soovijatel on võimalik ka ise hostida wikisaite. Selle jaoks on olemas küllaltki suurel hulgal mootoreid (Wikimatrix toob neid välja 81, C2 Wiki-s on neid märksa rohkem). Nii näiteks kasutab tõsisematele Linuxi kasutajatele suureks abiks olev ArchWiki mootorit MediaWiki, mis on algselt loodud Wikipedia jaoks. Enne wikide ajastut oli teatmeteoste avaldamine märksa keerulisem ja kulukam.

Kuid leian, et üks aspekt, milles tavapärased teatmeteosed (nagu raamatu kujul entsüklopeediad) võivad ületada wikisid, on usaldusväärsus. Wikide lai autorite ring (kellest enamus võivad olla anonüümsed või pseudonüümsed), on ühest küljest küll nende suureks plussiks. Aga teisalt ei saa wikide tarbijad tihtipeale lõpuni kindlad olla nende sisu usaldusväärsuses. Autorite kvalifikatsioonid ega motivatsioonid ei ole üldjuhul teada. Autoriteetsed wikid eesotsas Wikipediaga toetuvad küll allikatele ning nende hindamisele, kuid allikate kasutuse osas võidakse eksida. Esineb ka vandalismi. Kõige kauem oli olnud üks Wikipedia vandalismiintsident avastamata ligi 13.5 aastat (allikas). Autoriteetsete tavapäraste teatmeteoste puhul on nende usaldusväärsust võimalik (paremini) põhjendada. Siin tulevad mängu teatmeteoste koostajate kitsam ja kvalifitseeritum ring ning ranged uurimismetoodikad ja avaldamisprotsessid.

Kokkuvõtteks leian, et wikid on oma valdkonda märkimisväärselt edendanud ning neil on tugevaid eeliseid tavapäraste teatmeteoste ees. Ent usaldusväärsuse aspekt on see, mistõttu on autoriteetsetel ja tavapärastel teatmeteostel oma koht ka tänapäeva ühiskonnas.