Käesoleva nädala ITSPEA lugemine käsitleb IT juhtimise ja riskihalduse erinevaid aspekte. Artikkel toob välja erinevad juhirollid, mida kehtivad ka IT-juhtimise juures. Nendeks on lühidalt juht (leader), teavitaja/suhtleja (communicator), treener/õpetaja (mentor), mentor/õpetaja (mentor), arengumootor (change agent) ning ülemus (power broker). Järgnevas toon välja kaks IT juhti, kellest üks kehastas ning teine kehastab toodud juhirollidest viimast kahte. Kuna “Uuri & kirjuta” sektsioonis on seatud ülesandeks kirjutada just tuntud IT-juhtidest, siis olen otsustanud lihtsamat teed ja valida kaks võib-olla et kõige tuntumat IT juhti.

Steve Jobs — arengumootor

ITSPEA lugemises on arengumootori kohta kirjas nõnda:

arengumootor (change agent) – juhi ülesandeks on tagada ajaga kaasaskäik ning innovaatilise õhkkonna loomine; selle rolli headeks näideteks on olnud Apple’i juhid.

Maailma kalleima kaubamärgiga tehnoloogiaettevõte Apple on, nagu tsitaadis kirjas, loomulik valik, kust leida üks hea arengumootori näide — võimalik, et ilmselt isegi parim.

Ma arvan, et Steve Jobs mängis väga olulist rolli Apple’i kujunemisloos ja võib öelda, et põhiliselt arengumootori rolli. Ma julgeks väita, et ilma Jobsita ei oleks Apple kohe kindlasti seal, kus see on praegu. Tõenäoliselt oleks nime Apple võtnud mingi hoopis teistsugune firma ja tõenäoliselt ei pruugiks see firma olla üldse tehnoloogiavaldkonna oma.

Steve Jobs on avalikkusele tõenäoliselt kõige enam tuntud läbi Apple toodete ja teenuste esitlejana. Eeltoodud arengumootori definitsioonis on rõhutatud ajaga kaasas käimist ja innovaatilise õhkkonna loomist. Ja see sobitub siia hästi, sest ei Apple ega Steve Jobs poleks saavutanud oma kõrge maine pelgalt esitlemisoskuste pealt. Apple tooted — näiteks Mac, iPad, iPod ja mõistagi iPhone — on kõik ainulaadsed. Mitte kõik ei soosi neid tooteid, ent ükskõikseks jätavad need väheseid. Et selliste toodeteni jõuda, on vaja nii ajaga kaasaskäimust ja hädavajalik on ka innovaatilisuse soodustamine. Ja ma usun, et Jobs sai sellega väga hästi hakkama. Olen lugenud, et temas oli midagi, mis motiveeris Apple-i töötajaid palju rohkem pingutama.

Bill Gates — ülemus

Ülemuse kohta on märgitud järgnevalt:

ülemus (power broker) – vahel peab juht ka võimu kasutama, ent selle oskusest sõltub tihti, kuidas olukord laheneb ning kas sellega võivad tekkida uued riskitegurid (näiteks töötaja vallandamisel).

Bill Gates on seevastu tuntud ülemuse rollis. Tema karm käsi on viinud nii tema enda kui ka tema loodud ettevõtte Microsoft eduni. Gates on tänasel päeval maailma rikaste Top 2’s (postituse kirjutamise hetkel jääb ta Amazoni asutajale Jeff Bezos-ele küll alla). Microsoft-i Windows ja Office on enimkasutatavad tarkvaratooted endi valdkondades.

Üks CNBC artikkel toob välja, et Bill Gates oli Microsofti algusaegadel raske ülemus, ent ta meeldis töötajatele sellegipoolest. Gates oli oma sõnakasutuses pidevalt karm, vestlus võis tihtipeale sisaldada F-sõna ja lõppeda karjumisega, kui vastaspool tõdes, et “ma ei tea”. Kuid sellisel suhtlusstiilil oli tendents motiveerida töötajaid — nad pingutasid, et jõuda raskestivõidetava tunnustuseni.

Üks selgemaid väljundeid ühe juhi võimukasutusest on tema ettevõttes toimunu ja toimuv. Kuidas aitas Bill Gates Microsoft-i sinna, kus see nüüdseks on jõudnud? Mina, kes ma tänasel päeval eelistan GNU/Linux-i baasil operatsioonisüsteeme, ütleksin, et Gates on teinud mitmeid karme ja ebaausaid otsuseid. Üks esimene koht, kus see väljendub, on QDOS-i ostmine — selle OS-i looja Seattle Computer Products väitis kohtus, et Microsoft (ilmselt Gates-i otsusel) varjas oma partnerlust IBM-iga (allikas). Nii õnnestus Micrsofotil osta QDOS ära tõenäoliselt märksa odavamalt. Teisena tooksin välja saaga avatud lähtekoodiga tarkvara, eriti just Linux-iliste vastu. Sellest räägib päris detailselt Microsoft-ist lekkinud Halloweeni dokumentide seast esimene. Arvan, et selles dokumendis kirjeldatud ebaausad võtted on aidanud Microsoft-il kaitsta end avavara poolt üle võtmise eest.

Üks Microsofti põhimõte, mis jällegi oli/on ilmselt juurdunud Bill Gates-i osalusel, on “Embrace, extend, extinguish” (sellealane kohtudokument). Antud põhimõte tähendab mingisuguse tehnoloogia/standardi (näiteks HTML-i) kasutuselevõttu, selle täiendamist mitteühilduval viisil ning seeläbi konkurentidest lahti saamist. Üks valdkond, kus Microsoft seda rakendas ja lõpuks kaotas, oli veeb. Internet Explorer oli veebiarendajate jaoks korralik nuhtlus. See lihtsalt tegi nii palju asju teistmoodi kui mõistlikud brauserid nagu Firefox ja hiljem Chrome, mis lõpuks turu üle võtsid. Microsoft on nüüdseks õnneks oma kaotust tunnistanud ja loonud kõigepealt in house mootoriga Edge ning hiljem toonud selle ka Google Chrome-s kasutatava Blink mootori peale.

Kokkuvõte

Eelpool tõin välja kaks erinevate põhirollidega juhti. Ajalugu teab neid kui oma valdkonna tippe. Steve Jobs oli silmapaistev arengumootor — tema võime ajaga kaasas käia ning luua innovaatilist õhkkonda võis olla just see, mis on saavutanud Apple tohutu edu. Kuid ei saa öelda, et Microsoft oleks märksa kehvem. Bill Gates-i ülemuse rolli võtted — kohati küll ebaausad — on teinud Microsoft-ist ühe tähtsaima tarkvarafirma.